„Rahastanud Euroopa Liit“

The post Metsatervenduse OÜ on saanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 kohase toetuse sekkumise „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ raames toetust appeared first on Metsatervenduse OÜ.

The post ÜPP SK 2023-2027 sekkumise „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ Rahastanud Euroopa Liit appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Uus toetus – 60 eurot ha kohta – puudutab ligi tuhandet erametsaomanikku, kellel on piiranguvööndites 14 000 ha metsa. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul saab järgmise aasta eelarvega likvideeritud ebaõiglus ja omanikele hüvitatakse saamata jäävat tulu kõikide looduskaitseliste piirangute korral. “Erametsanduse toetuse saajate ring laieneb ja sellega väheneb ka raiesurve looduskaitsealade piiranguvööndites,” ütles keskkonnaminister. “See motiveerib metsaomanikke oma kaitsealuseid maid endale hoidma ja müügisurvele mitte alluma, “ on Tõnis Mölder uue toetuse suhtes lootusrikas.

Metsaomanikud on pikemat aega taotlenud riigilt võrdset kohtlemist looduskaitseliste piirangute talumisel. Kui aastaid tagasi olid looduskaitselised piirangud hüvitatud vaid maamaksu soodustuse näol, siis pikapeale on lisandunud sellele ka hüvitised saamata jäänud tulu eest – esialgu Natura 2000 aladel, seejärel ka siseriikliku kaitsega alade sihtkaitsevööndites. Nüüd saavad lõpuks hüvitist ka siseriikliku looduskaitse piiranguvööndis asuva metsa omanikud.

„Keskkonna- ja looduskaitse on kahtlemata ülimalt olulised, samas ei tohi me ära unustada meie tuhandeid metsaomanikke, kelle maal võib asuda nende pensionisammas,“ lausus Mölder. Keskkonnaministri hinnangul on oluline, et metsaomanikud, kelle maa asub väljaspool Natura 2000 võrgustikku kaitstavate alade piiranguvööndites, saaksid samuti toetust, sest see seab looduskaitseliste piirangutega metsaomanikud võrdsele positsioonile.

TAUSTAKS:

• 2008. aastast makstakse Natura 2000 võrgustikus olevatele erametsaomanikele toetust  Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
• Erametsatoetust väljaspool Natura 2000 võrgustikku hakati maksma 2017. aastast, seda sihtkaitsevöönditesse jäävate maade eest.
• Olemasolevat toetust taotleb 5000 erametsaomanikku 68 000 hektarile.
• Natura 2000 alal ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis on toetuse suuruseks 110 eurot ha kohta aastas.
• Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal hüvitatakse kuni 60 eurot ha kohta aastas.

The post Uus toetus likvideerib ebaõigluse looduskaitseliste piirangute hüvitamisel appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Hiiumaa Metsaseltsi esinaine Aira Toss viitab metsaomanikele, kes peavad linnurahu vabatahtlikult. „Metsaomanik kellel võimalik, peab seda rahu niigi, tal ei ole vaja et mingid ametkonnad hakkavad näpuga kalendrist järge ajama millal on midagi õige teha,” kirjutab Toss.

Oluline faktor on ka ilm – looduses ei käi kõik kalendri järgi ning kevad on mõnel aastal hilisem, teisel jälle varasem.

„Kindlasti määrab palju mis perioodiks soovitakse raierahu välja kuulutada. RMK näitel on raierahu 15.04-15.06, keskkonnaamet soovitab 15.03-31.07. Antud kuupäevade vahe on 2,5 kuud,” leiab Rakvere Metsaühistu metsameister Rene Puhke.

Oma arvamuse ütlesid Metsamajandusuudistele ka MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige ning konsulent Kadri-Aija Viik ja metsanduskonsulendid Jüri Peetrimäe ning Tiit Kosenkranius.

Loe nende arvamusi pikemalt: https://www.metsamajandusuudised.ee/arvamused/2021/05/31/arvamused-linnurahu-erametsas-peaks-olema-metsaomaniku-otsus

The post Arvamused: linnurahu erametsas peaks olema omaniku otsus appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Metsatervenduse OÜ andis GAG-i 10. klassi õpilastele materjali pesakastide valmistamiseks kooli õppeprogrammi vabatahtliku tööna. Seejärel panid õpilased tihastele mõeldud 20 pesakasti firma töötajate näpunäidete järgi üles nii oma koolimaja juurde kui ka mujale Tornide väljaku ja Toompargi puudele.

„See on kiiduväärt tegu meie koolinoortelt ja linnalooduse eest hoolt kandva Metsatervenduse osaühingult! Kui selle firma esindajad pöördusid linnaosavalitsuse poole oma ettepanekuga, siis ei olnud vaja pikalt kaaluda – noortele annab see ju tänuväärseid oskusi ja ühtlasi rikastab linnakeskkonda. Loodan, et meie koostöö sellega ei lõpe,“ sõnas Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Metsatervenduse OÜ juhatuse liige Ants Erik ütles, et ettevõte on paigaldanud erinevatele lindudele enam kui tuhat pesakasti üle Eesti. Lisaks osaleti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise aktsioonis „100 x 100 pesakasti erametsa“, mille algatas Eesti Erametsaliit. „Pesakaste oleme paigaldanud koos õpilastega nii metsadesse kui ka veelindudele veekogude äärde. Linna on vaja ja võimalik kaduv elurikkus tagasi tuua. Seetõttu oleme kindlasti valmis jätkama siin tegevust edaspidigi ja paigaldama pesakaste lindudele ka Tallinna teistesse parkidesse,“ selgitas Erik.

Pesakastid ei kahjusta puid, sest need on kinnitatud traadiga okste külge ja toetatud vastu puutüve. Tihaste kaitseks rähnide ja oravate eest on pesakasti ava ette pandud sobiva läbimõõduga metallrõngas.

Tihased said Tallinna kesklinnas peavarju > Tallinn

The post Tihased said Tallinna kesklinnas peavarju appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Viimastel aastakümnetel on endistele põldudele rajatud palju arendusi ning sealsed elanikud on harjunud olemasoleva elukeskkonnaga, kus mets on elurajooni lähedal ja seal on võimalik veeta vaba aega. Olemasolev elukeskkond ei tähenda, et metsamaa omanik peaks loobuma oma metsa majandamisest, sest selle kõrval olevate elamumaa kinnistute omanikud on harjunud metsa kasutama ja soovivad selle säilitamist.

Veso kirjutab, et elamumaa krundi ostmisel metsatuka lähedusse, ei saa eeldada, et see mets jääb alatiseks selliseks, kui see ei kajastu planeeringus või vastavaid kokkuleppeid pole sõlmitud. Kellelgi ei ole õigust eeldada, et naaberkinnistu omanik oma kinnistut ei kasutaks või majandaks teatud viisil, sh ei raiuks metsa.

Kui kohalikud elanikud või kohalik omavalitsus soovivad säilitada olemasolevat looduskeskkonda, siis on alati võimalik metsakinnistu ära osta, nagu toimis hiljuti Saue vald, kui ostis RMK poolt korraldatud enampakkumisel elurajooniga piirneva suure metsakinnistu.

Kui üldplaneeringuga ei ole mets määratud rohealaks, siis on metsamaa omanikel õiguslik ootus, et nad saavad oma metsa majandada ja sellelt tulu teenida. Metsamaa omanik ei pea kahju kandma selle tõttu, et kohalikud elanikud on lageraie vastu ja soovivad senist olukorda säilitada.

Loe täispikka arvamusartiklit ERRi portaalist.

The post Indrek Veso: mets kuulub omanikule, mitte naabritele appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Erametsaomanike kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga anti Metsatervendus OÜ-le üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistus. Märgisega tunnustatakse maaomanikke kui keskkonna hoidjaid ja säästva maakasutuse edendajaid.

Wildlife Estates (WE) võrgustik on asutatud 2004. aastal Euroopa Maaomanike organisatsiooni (ELO) initsiatiivil, ELO liige on ka Eesti Erametsaliit. Võrgustiku eesmärgiks on propageerida säästvat maakasutust ja tunnustada keskkonnahoidlikke maaomanikke. Keskkonnamärgise saajad on heaks näiteks sellest, kuidas looduskaitset saab ja tuleb teha ka väljaspool kaitsealasid. Teisipäeval anti keskkonnamärgis üle Eesti maamajandusettevõttele Metsatervenduse OÜ.

Wildlife Estates võrgustiku Eesti delegaadi Ants Varblase sõnul hinnatakse iga keskkonnamärgise taotleja juures tema tegevust oma maa säästval kasutamisel ja keskkonnaga arvestamisel. „Taotlemise protsessis saime põhjaliku ülevaate Metsatervenduse OÜ tegevusest nii metsa- ja põldude majandamisel kui ka elurikkuse hoidmisel ja edendamisel. Nad on hea näide maaomanikust, kes arvestab maakasutuses ökoloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega ning väärtustab majandamisotsuste tegemisel nii teadustulemusi kui talupojatarkust,“ rääkis Varblane.

Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees Ants Erik selgitas, miks otsustati üle-euroopalist keskkonnamärgist taotleda: „Oleme oma ettevõttes väga palju panustanud tegevuse korraldamisse nii, et kogu maakasutus oleks looduse toimimismehhanismidega kooskõlas ning pakuks samal ajal ka majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid,“ rääkis Erik, kelle sõnul on ettevõte oma maadel aktiivne majandaja ning kohalikele inimestele stabiilne tööpakkuja. Samas investeeritakse väga palju ka erinevatesse elurikkust edendavatesse tegevustesse. “Näiteks oleme nii oma maadele kui ka linnadesse-asulatesse paigaldanud tuhatkond pesakasti ja kakuliste jaoks ka pesaaluseid, oleme rajanud erinevaid keskkonnarajatisi ja koos sellega mitmekesistanud elupaikasid, ajastame oma maadel töid vastavalt looduse aastaringile ja palju muud,” rääkis ta.

Ants Eriku sõnul ei ole eramaadel võimalik looduskaitset ja -hoidu üles ehitada vaid keeldudele ja käskudele, jättes maaomanikud sisuliselt kaasamata. “Vaid maaomanik saab olla päriselt looduse hoidja ja kaitsja. Meie jaoks on Wildlife Estates märgis kinnituseks, et oleme oma tegevuses leidnud tasakaalupunkti aktiivselt majandamise ja kõigi teiste maakasutuse ja looduse hüvede hoidmise juures, et me mahume siia maale kõik koos tegutsema,“ selgitas Erik ja rõhutas, kui oluline on maaomaniku tahe ise looduse hoidmisesse panustada.

Wildlife Estates vabatahtlikku võrgustikku on tänaseks kaasatud üle 1,8 mln ha eramaid erinevates Euroopa riikides. Eestis on 4 Wildlife Estates märgise omanikku, kellele kuulub kokku umbes 16000 hektarit maad. Teisipäevasel kohtumisel andsid Metsatervenduse OÜ esindajale Ants Erikule tunnistuse üle Wildlife Estates Eesti delegaat Ants Varblane ja president Kersti Kaljulaid.

Lisainfo

Ants Erik, Metsatervenduse OÜ juhatuse liige, ants@metsatervenduse.ee, tel 5091575

The post Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koondas 15 enimlevinud metsamajandust puudutavat müüti ja selgitab nende tausta.

MÜÜT: Metsi polegi vaja üldse majandada

TÕDE: Mets saab ilma inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Eesti rahvas vajab puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puidu kasutamine on seejuures tänases kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav – puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.

Selleks, et puitu kasutada, tuleb metsi majandada. Muul viisil puidust tooteid valmistada ei saa. Eestis on nii metsandus kui ka metsateadus pikkade traditsioonidega ning metsatöid teevad õppinud inimesed. Riigimetsas ilma vastava hariduseta töid teha ei tohigi. Samuti on Eestis metsandus seaduslikul tasandil reguleeritud selliselt, et oleks tagatud metsade uuenemine ja jätkusuutlik kasutamine.

Kui metsaraiet piirata Eestis või mujal Euroopas, siis suurenevad raiemahud teistes piirkondades, sest nõudlus puidu järele jääb. Sageli aga seal, kus metsandus ja puidutööstus on vähem jätkusuutlikud kui meil, seda nii kliimamuutusi kui elurikkust silmas pidades.

JÄRELDUS: Seega, praeguse ühiskonnakorralduse juures on vaja metsi majandada.

MÜÜT: Eesti saaks hästi hakkama ilma metsasektorita

TÕDE: Metsa- ja puidusektor annab otseselt tööd peaaegu 30 000 inimesele ning kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 59 000 töökohta. Metsa- ja puidusektoril on oluline panus maapiirkondade toimetulekusse. Eriti märkimisväärne on see Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives, moodustades vastavalt viiendiku ja 15,4% kogu regiooni tööhõivest.

Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 1,947 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 11,2% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest.

JÄRELDUS: Seega, metsasektor on olnud ja on ka tulevikus väga arvestatav ja oluline majanduse osa.

Loe kõiki müüte ja nende selgitusi RMK kodulehelt. 

The post RMK murrab metsamajandamise müüte appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Tuleoht on tavaliselt kõrgem metsades, kus leidub palju kergestisüttivat materjali – näiteks kuivanud alusmetsa ja võsa. Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamine võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse.

Lõket tehes tuleb olla hoolas

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on metsas ja maastikul olnud tänavu juba ligi 600 tulekahju ning möödunud nädalavahetusel tuli päästjatel rinda pista kahe eriti keerulise tulekahjuga, mille kustutamiseks kulus mitu päeva.

“Looduses tuleb lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsalt alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui inimestele ja nende kodudele.

Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,” ütles Tammearu.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on teadlik metsade hooldamine oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks. “Loodusjõudude vastu inimene ei saa, küll aga saab inimene läbi metsa eest hoolitsemise väga palju ära teha selleks, et võimalikku kahju minimeerida. Metsaomaniku seisukohalt on kõige olulisem metsa puhastamine kergestisüttivast materjalist, tuletõrje veevõtukohtade ligipääsetavuse tagamine ja metsasihtide korrastamine,” selgitab Talijärv. Ta paneb metsas matkajatele südamele, et tuleohtlikul ajal looduses liikudes tuleb olla väga ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. “Igal teol ja tegemata jätmisel on reaalne tagajärg,” rõhutab ta.
Kliimamuutused mõjutavad

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid toob välja, et seoses kliimamuutustega sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist soodustab. “Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda. Maailma juhtivate teadlaste hiljuti avaldatud analüüsist selgub, et boreaalse ja parasvöötme metsade häiringurežiim on üleilmses muutumises, kusjuures valdav häiringutegur meie laiuskraadil on tuli. Ohutaset tõstavad omakorda üraskikahjustuste tõttu kuivanud kuused,” selgitab Metslaid.

“Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsade puhul lagedad alad ja noorendikud, ehk sellised metsad kus oksad ja maapind on lähestikku. Vanemad metsad enam nii tuleohtlikud ei ole, kuid majandamata jätmise korral võivad ka keskealised metsad muutuda tuleohtlikuks,” lisas Metslaid.

Möödunud nädalal toimusid Eestis metsa- ja maastikupõlengud kokku rohkem kui 200 hektaril. Klooga rabas põles päevaga ligikaudu 120 hektarit metsa. Pärnumaal Maima lähistel leidis aset rabapõleng umbes 80 hektari suurusel alal. Sudiste lähedal Viljandimaal tekkisid metsas kaks väiksemat tulekollet, mis saadi õnneks kiiresti kontrolli alla. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu Mets andmetel esines 2014-2018 aastate keskmisena metsatulekahjusid umbes 130 hektaril. Hiljutiste põlengute kiirele levikule aitas kaasa tugev tuul.

Lisainfot metsade hooldamise kohta, saavad metsaomanikud kohalikelt metsaühitustelt.
Päästeameti ohutusreeglid lõkke tegemisel:

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!

Lõkketegemise meelespea:

• Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
• Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
• Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
• Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
• Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
• Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
• Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt.

The post Metsade hooldamine on oluline meede metsatulekahjude vältimiseks appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Valgamaa metsaomanik Maimu Kukk avastas ulatusliku üraskikahjustuse oma metsast tänavu kevadel ja nüüd tehakse koos Valgamaa Metsaühistuga ühiseid jõupingutusi, et mets, millel oleks kasvuaega veel mitukümmend aastat, võimalikult suures mahus säilitada.

Kukk rääkis, et kuuse-kooreüraskiga oli ta tuttav ajakirjanduses ilmunud artiklite vahendusel ja et tema metsas kasvavad ka valdavalt kuused, hakkas ta küll natukene muretsema, kuid arvas, et ega mardikad pruugi just tema maal elada. Kui aga märtsi lõpu Maalehe metsalisas kirjutati, et viimase paari kuu jooksul on kõige rohkem üraskikahjustusi kindlaks tehtud just Valgamaal ning ühistugi juhtis üraskitele tähelepanu, otsustas ta naabrimehe ühes võtta ja vaadata, mis tema metsas toimub.
Vähemalt paari aasta vanune probleem

„Leidsime kuivanud kuuski, oli auke tüvedes,“ loetles metsaomanik. Esimesi kuuse-kooreüraskile viitavaid märke nähes võttis Kukk kohe ühendust metsanduskonsulendi Enn Tomsoniga, kes tuli koos Keskkonnaameti spetsialistiga probleemi üle vaadata. Üheskoos avastati, et putukas on tõesti Kuke metsas märkimisväärset hävitustööd teinud ja leiti, et koos kohaliku Valgamaa Metsaühistuga tuleb koheselt selle likvideerimisega tegelema hakata.

Valgamaa Metsaühistu juhatuse esimehe Atso Adsoni hinnangul on Kuke metsas kuuse-kooreürask juba vähemalt paar aastat niimoodi toimetanud, et omanik sellest ei teadnudki. „Pärast 2016. aasta juulitormisid ja viimaseid soojasid ning põuaseid suvesid on kõik kuusikud väga nõrgad ja kahjustustele vastuvõtlikud,“ kommenteeris Adson.

Kuke metsale on väljastatud metsakahjustuse ekspertiisi akt, mis on raiet lubav teatis ja selle alusel on praeguseks metsas vajalike töödega juba alustatud. Kuiva, juba kahjustatud puu, raiumisest aegkriitilisem on vigaste ja nõrkade kuuskedega tegelemine, mis üraskite lendluse hoogustudes järgmisena tule alla satuvad – neist tehti püünispuud, mis paar nädalat kuni kuu hiljem metsast välja viiakse, peagi saabub feromoonpüünis, mis peaks samuti mardikad lõksu meelitama.
„Kui seda kollet ära ei likvideeri, liigub see edasi juba järgmistesse metsadesse,“ nentis Adson, sest nagu haigused ei tunne riigipiire, ei hooli ka ürask sellest, kas ta toimetab riigi-või erametsas, kaitsealal või mujal.

Mets vääriks päästmist

Adsoni hinnangul väärib kõnealune mets läbi sanitaarse seisundi parandamise proovimist, et see päästa. „Metsanduslikult pole siin veel jämedust ja vanust – austusest metsa ja puud võiks ta veel kasvada,“ leidis metsaühistu esindaja. „Ehk õnnestub püünispuude ja feromoonpüünistega see puhang kontrolli alla saada, aga garantiisid pole. Kui järgmisel aastal on sama pilt ja kolle järjest laieneb, tekib küsimus, kus on majanduslik otstarbekus, et seda metsa hoida – ehk tuleb ta lõpuks ikkagi maha võtta ja panna teiseliigiline mets kasvama.“
Adson leiab, et paar aastat võiks läbi erinevate tegevuste kuuse-kooreüraski vastast võitlust selles metsas pidada ja sama meelt on ka erametsaomanik Maimu Kukk, kes kõigis tegevustes usaldab ühistut ja spetsialiste

Erametsaomanikele on Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti koostöös valminud juhendmaterjal, kuidas kuuse-kooreüraskit ära tunda ja ära hoida. Selle saab alla laadida SIIT.

Küsimuste ja nõu saamiseks nii kuuse-kooreüraski teemal kui muudes metsandust puudutavates küsimustes on erametsaomanikele abiks metsaühistus, kelle kohta aab lähemalt lugeda SIIT.

The post Üraskikolde likvideerimine on võidujooks ajaga appeared first on Metsatervenduse OÜ.