https://jupiter.err.ee/1610031052/1000-pesakasti

The post Metsaülem Anti Rallmann tegi saates Ringvaade oma 1000-nda pesakasti appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Ajakirja number on leitav siit: https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2026_1_VEEB.pdf

The post 2026 on Valga Keskraamatukogu ja Metsatervenduse OÜ neljas järjestikune koostööaasta appeared first on Metsatervenduse OÜ.

„Rahastanud Euroopa Liit“

The post Metsatervenduse OÜ on saanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 kohase toetuse sekkumise „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ raames toetust appeared first on Metsatervenduse OÜ.

The post ÜPP SK 2023-2027 sekkumise „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ Rahastanud Euroopa Liit appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Uus toetus – 60 eurot ha kohta – puudutab ligi tuhandet erametsaomanikku, kellel on piiranguvööndites 14 000 ha metsa. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul saab järgmise aasta eelarvega likvideeritud ebaõiglus ja omanikele hüvitatakse saamata jäävat tulu kõikide looduskaitseliste piirangute korral. “Erametsanduse toetuse saajate ring laieneb ja sellega väheneb ka raiesurve looduskaitsealade piiranguvööndites,” ütles keskkonnaminister. “See motiveerib metsaomanikke oma kaitsealuseid maid endale hoidma ja müügisurvele mitte alluma, “ on Tõnis Mölder uue toetuse suhtes lootusrikas.

Metsaomanikud on pikemat aega taotlenud riigilt võrdset kohtlemist looduskaitseliste piirangute talumisel. Kui aastaid tagasi olid looduskaitselised piirangud hüvitatud vaid maamaksu soodustuse näol, siis pikapeale on lisandunud sellele ka hüvitised saamata jäänud tulu eest – esialgu Natura 2000 aladel, seejärel ka siseriikliku kaitsega alade sihtkaitsevööndites. Nüüd saavad lõpuks hüvitist ka siseriikliku looduskaitse piiranguvööndis asuva metsa omanikud.

„Keskkonna- ja looduskaitse on kahtlemata ülimalt olulised, samas ei tohi me ära unustada meie tuhandeid metsaomanikke, kelle maal võib asuda nende pensionisammas,“ lausus Mölder. Keskkonnaministri hinnangul on oluline, et metsaomanikud, kelle maa asub väljaspool Natura 2000 võrgustikku kaitstavate alade piiranguvööndites, saaksid samuti toetust, sest see seab looduskaitseliste piirangutega metsaomanikud võrdsele positsioonile.

TAUSTAKS:

• 2008. aastast makstakse Natura 2000 võrgustikus olevatele erametsaomanikele toetust  Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
• Erametsatoetust väljaspool Natura 2000 võrgustikku hakati maksma 2017. aastast, seda sihtkaitsevöönditesse jäävate maade eest.
• Olemasolevat toetust taotleb 5000 erametsaomanikku 68 000 hektarile.
• Natura 2000 alal ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis on toetuse suuruseks 110 eurot ha kohta aastas.
• Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal hüvitatakse kuni 60 eurot ha kohta aastas.

The post Uus toetus likvideerib ebaõigluse looduskaitseliste piirangute hüvitamisel appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Hiiumaa Metsaseltsi esinaine Aira Toss viitab metsaomanikele, kes peavad linnurahu vabatahtlikult. „Metsaomanik kellel võimalik, peab seda rahu niigi, tal ei ole vaja et mingid ametkonnad hakkavad näpuga kalendrist järge ajama millal on midagi õige teha,” kirjutab Toss.

Oluline faktor on ka ilm – looduses ei käi kõik kalendri järgi ning kevad on mõnel aastal hilisem, teisel jälle varasem.

„Kindlasti määrab palju mis perioodiks soovitakse raierahu välja kuulutada. RMK näitel on raierahu 15.04-15.06, keskkonnaamet soovitab 15.03-31.07. Antud kuupäevade vahe on 2,5 kuud,” leiab Rakvere Metsaühistu metsameister Rene Puhke.

Oma arvamuse ütlesid Metsamajandusuudistele ka MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige ning konsulent Kadri-Aija Viik ja metsanduskonsulendid Jüri Peetrimäe ning Tiit Kosenkranius.

Loe nende arvamusi pikemalt: https://www.metsamajandusuudised.ee/arvamused/2021/05/31/arvamused-linnurahu-erametsas-peaks-olema-metsaomaniku-otsus

The post Arvamused: linnurahu erametsas peaks olema omaniku otsus appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Metsatervenduse OÜ andis GAG-i 10. klassi õpilastele materjali pesakastide valmistamiseks kooli õppeprogrammi vabatahtliku tööna. Seejärel panid õpilased tihastele mõeldud 20 pesakasti firma töötajate näpunäidete järgi üles nii oma koolimaja juurde kui ka mujale Tornide väljaku ja Toompargi puudele.

„See on kiiduväärt tegu meie koolinoortelt ja linnalooduse eest hoolt kandva Metsatervenduse osaühingult! Kui selle firma esindajad pöördusid linnaosavalitsuse poole oma ettepanekuga, siis ei olnud vaja pikalt kaaluda – noortele annab see ju tänuväärseid oskusi ja ühtlasi rikastab linnakeskkonda. Loodan, et meie koostöö sellega ei lõpe,“ sõnas Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Metsatervenduse OÜ juhatuse liige Ants Erik ütles, et ettevõte on paigaldanud erinevatele lindudele enam kui tuhat pesakasti üle Eesti. Lisaks osaleti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise aktsioonis „100 x 100 pesakasti erametsa“, mille algatas Eesti Erametsaliit. „Pesakaste oleme paigaldanud koos õpilastega nii metsadesse kui ka veelindudele veekogude äärde. Linna on vaja ja võimalik kaduv elurikkus tagasi tuua. Seetõttu oleme kindlasti valmis jätkama siin tegevust edaspidigi ja paigaldama pesakaste lindudele ka Tallinna teistesse parkidesse,“ selgitas Erik.

Pesakastid ei kahjusta puid, sest need on kinnitatud traadiga okste külge ja toetatud vastu puutüve. Tihaste kaitseks rähnide ja oravate eest on pesakasti ava ette pandud sobiva läbimõõduga metallrõngas.

Tihased said Tallinna kesklinnas peavarju > Tallinn

The post Tihased said Tallinna kesklinnas peavarju appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Viimastel aastakümnetel on endistele põldudele rajatud palju arendusi ning sealsed elanikud on harjunud olemasoleva elukeskkonnaga, kus mets on elurajooni lähedal ja seal on võimalik veeta vaba aega. Olemasolev elukeskkond ei tähenda, et metsamaa omanik peaks loobuma oma metsa majandamisest, sest selle kõrval olevate elamumaa kinnistute omanikud on harjunud metsa kasutama ja soovivad selle säilitamist.

Veso kirjutab, et elamumaa krundi ostmisel metsatuka lähedusse, ei saa eeldada, et see mets jääb alatiseks selliseks, kui see ei kajastu planeeringus või vastavaid kokkuleppeid pole sõlmitud. Kellelgi ei ole õigust eeldada, et naaberkinnistu omanik oma kinnistut ei kasutaks või majandaks teatud viisil, sh ei raiuks metsa.

Kui kohalikud elanikud või kohalik omavalitsus soovivad säilitada olemasolevat looduskeskkonda, siis on alati võimalik metsakinnistu ära osta, nagu toimis hiljuti Saue vald, kui ostis RMK poolt korraldatud enampakkumisel elurajooniga piirneva suure metsakinnistu.

Kui üldplaneeringuga ei ole mets määratud rohealaks, siis on metsamaa omanikel õiguslik ootus, et nad saavad oma metsa majandada ja sellelt tulu teenida. Metsamaa omanik ei pea kahju kandma selle tõttu, et kohalikud elanikud on lageraie vastu ja soovivad senist olukorda säilitada.

Loe täispikka arvamusartiklit ERRi portaalist.

The post Indrek Veso: mets kuulub omanikule, mitte naabritele appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Erametsaomanike kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga anti Metsatervendus OÜ-le üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistus. Märgisega tunnustatakse maaomanikke kui keskkonna hoidjaid ja säästva maakasutuse edendajaid.

Wildlife Estates (WE) võrgustik on asutatud 2004. aastal Euroopa Maaomanike organisatsiooni (ELO) initsiatiivil, ELO liige on ka Eesti Erametsaliit. Võrgustiku eesmärgiks on propageerida säästvat maakasutust ja tunnustada keskkonnahoidlikke maaomanikke. Keskkonnamärgise saajad on heaks näiteks sellest, kuidas looduskaitset saab ja tuleb teha ka väljaspool kaitsealasid. Teisipäeval anti keskkonnamärgis üle Eesti maamajandusettevõttele Metsatervenduse OÜ.

Wildlife Estates võrgustiku Eesti delegaadi Ants Varblase sõnul hinnatakse iga keskkonnamärgise taotleja juures tema tegevust oma maa säästval kasutamisel ja keskkonnaga arvestamisel. „Taotlemise protsessis saime põhjaliku ülevaate Metsatervenduse OÜ tegevusest nii metsa- ja põldude majandamisel kui ka elurikkuse hoidmisel ja edendamisel. Nad on hea näide maaomanikust, kes arvestab maakasutuses ökoloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega ning väärtustab majandamisotsuste tegemisel nii teadustulemusi kui talupojatarkust,“ rääkis Varblane.

Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees Ants Erik selgitas, miks otsustati üle-euroopalist keskkonnamärgist taotleda: „Oleme oma ettevõttes väga palju panustanud tegevuse korraldamisse nii, et kogu maakasutus oleks looduse toimimismehhanismidega kooskõlas ning pakuks samal ajal ka majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid,“ rääkis Erik, kelle sõnul on ettevõte oma maadel aktiivne majandaja ning kohalikele inimestele stabiilne tööpakkuja. Samas investeeritakse väga palju ka erinevatesse elurikkust edendavatesse tegevustesse. “Näiteks oleme nii oma maadele kui ka linnadesse-asulatesse paigaldanud tuhatkond pesakasti ja kakuliste jaoks ka pesaaluseid, oleme rajanud erinevaid keskkonnarajatisi ja koos sellega mitmekesistanud elupaikasid, ajastame oma maadel töid vastavalt looduse aastaringile ja palju muud,” rääkis ta.

Ants Eriku sõnul ei ole eramaadel võimalik looduskaitset ja -hoidu üles ehitada vaid keeldudele ja käskudele, jättes maaomanikud sisuliselt kaasamata. “Vaid maaomanik saab olla päriselt looduse hoidja ja kaitsja. Meie jaoks on Wildlife Estates märgis kinnituseks, et oleme oma tegevuses leidnud tasakaalupunkti aktiivselt majandamise ja kõigi teiste maakasutuse ja looduse hüvede hoidmise juures, et me mahume siia maale kõik koos tegutsema,“ selgitas Erik ja rõhutas, kui oluline on maaomaniku tahe ise looduse hoidmisesse panustada.

Wildlife Estates vabatahtlikku võrgustikku on tänaseks kaasatud üle 1,8 mln ha eramaid erinevates Euroopa riikides. Eestis on 4 Wildlife Estates märgise omanikku, kellele kuulub kokku umbes 16000 hektarit maad. Teisipäevasel kohtumisel andsid Metsatervenduse OÜ esindajale Ants Erikule tunnistuse üle Wildlife Estates Eesti delegaat Ants Varblane ja president Kersti Kaljulaid.

Lisainfo

Ants Erik, Metsatervenduse OÜ juhatuse liige, ants@metsatervenduse.ee, tel 5091575

The post Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest appeared first on Metsatervenduse OÜ.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koondas 15 enimlevinud metsamajandust puudutavat müüti ja selgitab nende tausta.

MÜÜT: Metsi polegi vaja üldse majandada

TÕDE: Mets saab ilma inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Eesti rahvas vajab puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puidu kasutamine on seejuures tänases kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav – puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.

Selleks, et puitu kasutada, tuleb metsi majandada. Muul viisil puidust tooteid valmistada ei saa. Eestis on nii metsandus kui ka metsateadus pikkade traditsioonidega ning metsatöid teevad õppinud inimesed. Riigimetsas ilma vastava hariduseta töid teha ei tohigi. Samuti on Eestis metsandus seaduslikul tasandil reguleeritud selliselt, et oleks tagatud metsade uuenemine ja jätkusuutlik kasutamine.

Kui metsaraiet piirata Eestis või mujal Euroopas, siis suurenevad raiemahud teistes piirkondades, sest nõudlus puidu järele jääb. Sageli aga seal, kus metsandus ja puidutööstus on vähem jätkusuutlikud kui meil, seda nii kliimamuutusi kui elurikkust silmas pidades.

JÄRELDUS: Seega, praeguse ühiskonnakorralduse juures on vaja metsi majandada.

MÜÜT: Eesti saaks hästi hakkama ilma metsasektorita

TÕDE: Metsa- ja puidusektor annab otseselt tööd peaaegu 30 000 inimesele ning kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 59 000 töökohta. Metsa- ja puidusektoril on oluline panus maapiirkondade toimetulekusse. Eriti märkimisväärne on see Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti tööhõives, moodustades vastavalt viiendiku ja 15,4% kogu regiooni tööhõivest.

Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 1,947 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 11,2% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest.

JÄRELDUS: Seega, metsasektor on olnud ja on ka tulevikus väga arvestatav ja oluline majanduse osa.

Loe kõiki müüte ja nende selgitusi RMK kodulehelt. 

The post RMK murrab metsamajandamise müüte appeared first on Metsatervenduse OÜ.