Maa müümisel mõtle ja vali
- Kellele usaldad Eestimaa metsade ja põldude majandamise?
- Meie ettevõtte omanikud on eestlased ja investeerime ainult omakapitali
- Me investeerime kaugemasse tulevikku ja ei oota kohest kasu
- Omame säästva metsamajandamise sertifikaati PEFC
- Me oleme tegutsenud juba üle 26 aasta
Parimate soovidega,
Ants Erik
Metsatervenduse OÜ tegevus numbrites
0
15054Meie omandis oleva maa kogupindala (ha)
- Metsamaa pindala: 8388 ha
- Põllumaa pindala: 5754 ha
- Kaitsealade pindala: 1593 ha
0
1045744Metsade üldtagavara (tm)
- Küpsete puistude tagavara: 236 813 tm
- 2022. aastal teostatud metsa hooldus- ja uuendustööde pindala: 984 ha
- 2020. aastal metsa istutatud uued puud: 380 000 tk
0
796Kinnistute arv (tk)
- Katastriüksuste arv: 1021 tk
- Kinnistud asuvad 48 erineva omavalitsuse territooriumil
0
6073312022. aastal riigile makstud maksud (EUR)
- Meie 2022 aasta tegevuse tulemusena kaudsed ja otsesed maksed riigikassasse: 4 480 000 EUR
- 2022. aastal kaudselt loodud töökohad: 246 tk
Meie Eesti metsasektor
Metsade majandamine
Majandusmetsade majandamise eesmärk on eelkõige metsast puidu varumine. Puit on taastuv ressurss ja praegu küpsetest metsadest saadav puit on mõeldud kasutamiseks just praegusele põlvkonnale. Puidu kasutamise suurendamine vähendab fossiilsete maavarade kasutamist. Eestis on ligikaudu 140 000 inimest, kelle sissetulek on seotud metsasektoriga. Enamus töökohti tekib maapiirkonnas, mis on regionaalpoliitiliselt väga oluline.
Metsakasvatus majandusmetsades
Metsa kasvatamine ja majandamine on teaduspõhine põlvkondade vaheline protsess, mis lõpeb tarbimisega aga algab juba samal aastal uuesti metsa kasvatamise ja hooldamisega. Metsa kasvatatakse ja hooldatakse meie kõigi eluliste vajaduste rahuldamiseks ning valitud valikute teostamiseks. Eestis ei raiuta metsa rohkem kui juurde kasvab.
Metsasektori panus ühiskonda
Igal aastal maksab metsasektor maksudena maksutulu riigieelarvesse umbes 700 miljonit eurot, mis jagatakse meie enda valitud poliitikute tehtud otsusega ühiskonnas laiali meie vajaduste rahuldamiseks, heaolu parandamiseks ja vabaduse kaitseks. Metsasektor on üks suuremaid ja olulisemaid sektoreid meie riigis.
Ökosüsteemi teenused
Ökosüsteemi teenused on inimese jaoks vajalikud looduskeskkonna teenused. See on ökosüsteemi võime, mis rahuldab kas otseselt või kaudselt inimese vajadusi. Inimkond kasutab oma eksistentsiks nii ökosüsteemide ressursse kui ka protsesse (näiteks puhast õhku ja vett, floorat ja faunat jne. ).
Uudised
ÜPP SK 2023-2027 sekkumise „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ Rahastanud Euroopa Liit
10.09.2024
Metsatervenduse OÜ on saanud ÜPP SK 2023-2027 sekkumise „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise...
Looduskaitse Metsatervenduse maadel
Meie maadest on erinevate piirangutega kaitse all 1593 ha
Meie maadel asuvad 7 väike-konnakotka pesa ja 1 kanakulli pesa
Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv röövlind. Eestis on väike-konnakotkas kõige arvukam kotkaliik. Kanakull (Accipiter gentilis) on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik. Kanakulli põhiliste saakloomade hulka kuuluvad metsakanalised (laanepüü, teder, nurmkana, metsis)
Vääriselupaigad
Vääriselupaik ehk võtmebiotoop (lühendatult VEP) on ala, mis on oluline loodusliku elurikkuse püsimiseks. Meie kinnistutel paiknevad 15 inventeeritud vääriselupaika.
Meie maadest on 119 ha range kaitse all oleva lendorava püsielupaigaks
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja. Lendorav on Eestis oma areaali läänepiiril, levilaks on Virumaa metsad. Ta on Eestis I kategooria kaitsealune liik.
Meie maadel on metsise kaitsealasid 370 ha
Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline. Eesti alal kattuvad metsise kahe alamliigi areaalid. Metsis on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Metsiste arvukust on mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus ning inimtegevus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena.