Maa müümisel mõtle ja vali

  • Kellele usaldad Eestimaa metsade ja põldude majandamise?
  • Meie ettevõtte omanikud on eestlased ja investeerime ainult omakapitali
  • Me investeerime kaugemasse tulevikku ja ei oota kohest kasu
  • Omame säästva metsamajandamise sertifikaati PEFC
  • Me oleme tegutsenud juba üle 21 aasta

Parimate soovidega,
Ants Erik

Metsatervenduse asutaja Ants Eriku allkiri

    Põllu ja metsamaa ost

    Küsi meilt pakkumist

    Küsi pakkumist! Helista 50 91 575 või täida allolev ankeet.

    Rohkem infot

    Metsatervenduse OÜ tegevus numbrites

    0

    Meie omandis oleva maa kogupindala (ha)

    • Metsamaa pindala: 8269 ha
    • Põllumaa pindala: 4964 ha
    • Kaitsealade pindala: 1413 ha

    0

    Metsade üldtagavara (tm)

    • Küpsete puistude tagavara: 257 249 tm
    • 2020. aastal teostatud metsa hooldus- ja uuendustööde pindala: 1098 ha
    • 2020. aastal metsa istutatud uued puud: 407 000 tk

    0

    Kinnistute arv (tk)

    • Katastriüksuste arv: 946 tk
    • Kinnistud asuvad 48 erineva omavalitsuse territooriumil

    0

    2020. aastal riigile makstud maksud (EUR)

    • Meie 2020 aasta tegevuse tulemusena kaudsed ja otsesed maksed riigikassasse: 3 294 180 EUR
    • 2020. aastal kaudselt loodud töökohad: 183 tk

    Meie Eesti metsasektor

    Metsade majandamine

    Majandusmetsade majandamise eesmärk on eelkõige metsast puidu varumine. Puit on taastuv ressurss ja praegu küpsetest metsadest saadav puit on mõeldud kasutamiseks just praegusele põlvkonnale. Puidu kasutamise suurendamine vähendab fossiilsete maavarade kasutamist. Eestis on ligikaudu 140 000 inimest, kelle sissetulek on seotud metsasektoriga. Enamus töökohti tekib maapiirkonnas, mis on regionaalpoliitiliselt väga oluline.

    Metsakasvatus majandusmetsades

    Metsa kasvatamine ja majandamine on teaduspõhine põlvkondade vaheline protsess, mis lõpeb tarbimisega aga algab juba samal aastal uuesti metsa kasvatamise ja hooldamisega. Metsa kasvatatakse ja hooldatakse meie kõigi eluliste vajaduste rahuldamiseks ning valitud valikute teostamiseks. Eestis ei raiuta metsa rohkem kui juurde kasvab.

    Metsasektori panus ühiskonda

    Igal aastal maksab metsasektor maksudena maksutulu riigieelarvesse umbes 700 miljonit eurot, mis jagatakse meie enda valitud poliitikute tehtud otsusega ühiskonnas laiali meie vajaduste rahuldamiseks, heaolu parandamiseks ja vabaduse kaitseks. Metsasektor on üks suuremaid ja olulisemaid sektoreid meie riigis.

    Ökosüsteemi teenused

    Ökosüsteemi teenused on inimese jaoks vajalikud looduskeskkonna teenused. See on ökosüsteemi võime, mis rahuldab kas otseselt või kaudselt inimese vajadusi. Inimkond kasutab oma eksistentsiks nii ökosüsteemide ressursse kui ka protsesse (näiteks puhast õhku ja vett, floorat ja faunat jne. ).

    Uudised

    Uus toetus likvideerib ebaõigluse looduskaitseliste piirangute hüvitamisel

    12.01.2022

    Järgmise aasta riigieelarves on täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel. Täpsemalt laieneb hüvitis nüüdsest ka...

    Loe edasi Vaata kõiki

    Arvamused: linnurahu erametsas peaks olema omaniku otsus

    15.07.2021

    Loe edasi

    Tihased said Tallinna kesklinnas peavarju

    08.04.2021

    Loe edasi

    Indrek Veso: mets kuulub omanikule, mitte naabritele

    03.11.2020

    Loe edasi

    Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest

    15.07.2020

    Loe edasi

    Looduskaitse Metsatervenduse maadel

    Meie maadest on erinevate piirangutega kaitse all 1318 ha

    Meie maadel asuvad 7 väike-konnakotka pesa ja 1 kanakulli pesa

    Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv röövlind. Eestis on väike-konnakotkas kõige arvukam kotkaliik. Kanakull (Accipiter gentilis) on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik. Kanakulli põhiliste saakloomade hulka kuuluvad metsakanalised (laanepüü, teder, nurmkana, metsis)

    Vääriselupaigad

    Vääriselupaik ehk võtmebiotoop (lühendatult VEP) on ala, mis on oluline loodusliku elurikkuse püsimiseks. Meie kinnistutel paiknevad 15 inventeeritud vääriselupaika.

    Meie maadest on 119 ha range kaitse all oleva lendorava püsielupaigaks

    Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja. Lendorav on Eestis oma areaali läänepiiril, levilaks on Virumaa metsad. Ta on Eestis I kategooria kaitsealune liik.

    Meie maadel on metsise kaitsealasid 370 ha

    Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline. Eesti alal kattuvad metsise kahe alamliigi areaalid. Metsis on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Metsiste arvukust on mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus ning inimtegevus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena.

    Fakte metsanduse kohta

    Eesti kaart

    Eesti metsamaa pindala ja tagavara.

    Meie metsamaa pindala, tagavara ja küpsete metsade osakaal on kasvanud põllumajandusliku maa arvelt ja selle suurimaks põhjuseks oli Eesti Vabariigi okupeerimine võõrvõimu poolt ning sellega kaasnenud  tegevusetus.
    • Täna on Eestis kaitsealade ja majandamata metsamaa pindala võrreldav eelmise sajandi alguse kogu metsamaa pindalaga
    • Metsamaa pindala on kasvanud  viimase 75 aastaga 58%
    • Metsade tagavara on kasvanud  viimase 75 aastaga 284%
    • Küpsete metsade osakaal on Eestis tõusnud plahvatuslikult
    • Metsade ühtlaseks kasutamiseks peama oma metsade vanuselise struktuuri korda saama läbi majandamise

    Eesti maakasutus ja metsandus

    Eesti pindala on arvestatud ilma Narva jõe, Peipsi-, Lämmi- ja Võrtsjärveta ning Kulje laheta.
    • Metsamaad  2 330 600 ha - 51,4%
    • Põllumajandusmaad  1 270 000 ha - 28%
    • Asustusalad, teed ja trassid  333 000 ha - 7,3%
    • Veekogud ja sood  467 500 ha - 10,3%
    • Majandusmetsade juuredekasv on ca 15 milj. tm aastas
    • Raiemaht Eestis ei ole kunagi ületanud juurdekasvu. Eelmisetel aastatel on raiemaht püsinud 10 milj. tm juures

    Eesti on Euroopas metsandusriikidest esimene oma kaitsealade osakaalu poolest. Meie metsadest on 25% kaitse all.

    Oleme metsasuse poolest Euroopas neljandal kohal, asetsedes tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Veerand Eesti metsadest on erinevate kaitserežiimidega metsad. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus ei olegi võimalik metsi kasumlikult majandada. Oleme metsade kaitse osakaaluga (25%) peajagu üle oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on ainult 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.