Kliimamuutustele mõeldes võiks Eesti aastane raiemaht olla kuni 12 tihumeetrit

Cambridge’i ülikooli tehtud raport kinnitab, et metsa kasvamisel on roll kliimamuutuste pidurdamisel ja samas mõjutavad muutused oluliselt metsa tervist. Raport on valminud koostöös Keskkonnaagentuuriga.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava elluviimise käigus Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud raport „ Mets ja kliimamuutused“ analüüsis Eesti metsa eelseisva saja aasta erinevaid võimalikke väljavaateid.

2030. aastaks metsa aastase juurdekasvu suurenemine 10–20%
“Metsa tuleb majandada jätkusuutlikult, säilitades ja parandades metsa keskkonna-alaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi nii praeguste kui tulevaste põlvkondade hüvanguks,” ütleb raporti üks peamisi koostajaid, Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur Annela Anger-Kraavi. „Jätkusuutlik metsamajandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda.“

Aastaseks keskmiseks raiemahuks pakub raport 10–12 miljonit tihumeetrit, arvestades seejuures süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi. Ja uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8–9 miljonit tihumeetrit aastas.
Selliste aastaste keskmiste raiemahtude juures peaks metsa tagavara jääma kas samaks või suurenema sõltuvalt metsa juurdekasvu stsenaariumist. Samal ajal peab aga jälgima, et uuendusraiete puhul raiutaks raievanuse saavutanud või vanemat metsa ning et raiete tegemisel jälgitakse raieliikide ja raiutavate puuliikide optimaalset vahekorda.

Raportist selgub, et kõikide analüüsitud võimalustega on võimalik täita kliimamuutustega kohanemise arengukavas seatud eesmärki, mis näeb ette aastaks 2030 metsa aastase juurdekasvu suurenemist 10–20% (14,2 kuni 15,5 miljoni tihumeetrini). Ka pärast 2030. aastat on enamikes stsenaariumites sarnase taseme hoidmine võimalik, kui ei teki kliimamuutustest põhjustatud metsa juurdekasvu vähendavaid kahjustusi.

Seega on oluline jälgida ja ennetada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid metsale, näiteks hävitada kiiresti uued haiguskolded ning aidata metsal toimuvate muutustega kohaneda ja kõiki jätkusuutliku metsa funktsioone säilitada. Olulised on hooajalised või regionaalsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatussüsteemid.

“Kliimamuutuste leevendamise kohustusi vaatlevad globaalsed stsenaariumid näevad ette, et bioenergiaks sobivate taimede, sealhulgas energiapuidu, kasvatamiseks on vaja kuni seitse miljonit ruutkilomeetrit viljakat maad,” ütles Annela Anger-Kraavi.

“Selles peitub mitmeid ohte nagu põllumajandussaaduste nappus, liigilise mitmekeskuse ja mullaviljakuse vähenemine ning veepuudus. Kõik see omakorda suurendab jällegi kliimamuutusi.” Metsa majandamisstrateegiatel, mille ainus eesmärk on suurendada biomassi, ka süsiniku sidumise eesmärgil, võivad olla kahjulikud kõrvalmõjud. Näiteks võib väheneda metsa struktuurilise koosluse mitmekesisus, elurikkus ja vastupanuvõime looduslikele häiringutele.

Panustama peavad kõik sektorid
Bioenergiaks soovitatakse kasutada kohalikke puidu- ja põllumajandustootmise jääke, samuti harvendus- ja hooldusraietest tekkinud väheväärtuslikku puitmaterjali ning mitte kasvatada suures mahus ja monokultuurset biomassi. Toitumisharjumuste (vähem liha ja toidu raiskamist) muutumisel vabanenud või muidu söötis põllumaad võiks kasutata biomassi tootmiseks. Väikesemahulisel ja jätkusuutlikult toodetud biomassil on positiivsed mõjud keskkonnale.

Raporti oluline järeldus on ka see, et bioenergia kasutamisest, metsa ja muude ökosüsteemide süsiniku sidumise suurendamisest ning maa ja metsaga seotud emissioonide vähendamisest üksi ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks ei Eestis ega kogu maailmas.

Kui kõikides muudes sektorites emissioone kiiresti ei vähendata, siis kliimamuutuste kahjustused maale ja metsale tekitatavad suurenevad ning see omakorda vähendab süsiniku sidumist ja võimendab kliimamuutusi.

Metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada või suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja pinnases, sealhulgas talletada süsinikku puittoodetes. Samuti toob see kaasa asendusefekti, pakkudes lahendust metsasüsiniku küllastusprobleemile, mille korral küps mets enam kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo (st süsiniku emissioonid ja sidumine tasakaalustuvad üksteist või emissioonid ületavad sidumist).

Erinevatel metsa majandamise võtetel on pikema aja lõikes mitmeid, sh vastandlikke mõjusid. Näiteks vähendab suurem küpse metsa raiemaht biomassis seotud süsinikku lühiajalises perspektiivis, kuid suurendab süsiniku seotust puittoodetes ja võimalikku asendusefekti.
Kliimamuutustega kohanemiseks saab metsi aidata näiteks vähendades liigniiskust ja tulekahjuohtu. Oluline on kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust (kaasaarvatud kliimamuutustele vastupidamiseks ja paremaks süsiniku sidumiseks). Riskide vähendamiseks tuleks võõrliikide kasutamisest hoiduda.
Eesti kasvuhoonegaaside emissioonid moodustavad 0,05% maailma emissioonidest. 2017. aastal paiskas iga Eesti elanik atmosfääri 14,5 tonni CO2, kusjuures ilma maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) seotud heitkoguseid maha arvestamata oli see number 15,9 tonni elaniku kohta. Ökosüsteemide (enamasti metsa) seotud CO2 vähendab seega umbes 1,5 tonni emissioone inimese kohta aastas.

Eesti metsades oli 2015. aastal hinnanguliselt ladustatud 1903 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Eesti metsades oli 2015. aastal hinnanguliselt ladustatud 1903 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Aastane süsinikdioksiidi sidumine on olnud arvestuslikult 1,6 kuni 4,5 miljoni tonni (perioodil 1990–2017).
Umbes pool Eestit on kaetud metsadega, raporti aluseks olnud 2017. aasta kohta käiva metsastatistika järgi 51,4%. Elaniku kohta teeb see umbes 1,8 ha metsamaad ja 4000 puud. Eestis on metsamaa pindala suurenenud umbes poolteist korda ja metsa tagavara on sama ajavahemiku jooksul kolmekordistunud. Võrreldes 1975. aastaga on need muutused olnud vastavalt 1,3 ja 1,9 korda, aastail 1990–2016 suurenes metsa tagavara umbes 50 miljoni tihumeetri võrra. Eestis annab metsa- ja puidusektor tööd peaaegu 28 000 inimesele ja kaudset ning kaasnevat mõju arvesse võttes mõjutas sektor 2017. aastal 59 000 töökohta. metsades moodustavad kõigi puuliikide puistute pindalast küpsed ja valmivad puistud 37%. Tegelikkuses on see protsent majandatavates metsades veelgi suurem, kuna lisaks raievanusele oleneb metsa raieküpsus ka diameetrist, millega arvestades on küpseid ja valmivaid puistuid tervelt 47% ehk pea pool.

Metsal peab aitama muutustega kohaneda

Metsa raiuti Eestis 2017. aastal 12,5 miljonit tihumeetrit (ligikaudu 30% sellest läks küttepuiduks) ja juurdekasvuks arvestati umbes 16 miljonit tihumeetrit. 2011.–2019. aasta keskmine raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit, mis on vähem, kui metsanduse 2011 –2020. aasta arengukavas kehtestatud jätkusuutlik raiemaht 12-15 miljonit tihumeetrit.

„See on hea ülevaade kliima ja metsanduse omavahelistest seostest rahvusvahelisel ja ka Eesti tasandil,“ nentis Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. „See raport toetab jätkusuutlikku metsandust ja näitab seda, kuidas ka kliimamuutuste valguses on oluline tasakaalukas lähenemine. Seejuures toob raport hästi välja, et kuigi on oluline lähtuda erinevate seatud eesmärkide täitmisest, ei tohi unustada metsa ennast, ehk tuleb aidata ka metsal kliimamuutustega kohaneda. Kui vaatame metsa rolli kogu Eesti süsinikuheite valguses, siis tuleb ka arvestada, et mets meie kliimamuresid üksi lahendada ei suuda. Kindlasti saame raportit kasutada ka metsanduse arengukava aastani 2030 taustamaterjalina.“

Raporti täistekst on leitav SIIT.