Nigul: ilma tselluloositehaseta me heaoluühiskonda ei ehita

Puidutööstuses tuleb investeeringute poolest tegus aasta, kuid sektorist ei ole kuhugi kadunud kibedus tselluloositehase luhta läinud plaani pärast.

Tarmeko investeerib tänavu kolmekümne miljoni euro ringis. Üks on Lemeksiga kahasse ehitatav vineeritehas Jõgeva lähedal Viruveres, teine on Tarmeko uus tehas Tartu külje all Lohkvas, rääkis Tarmeko üks omanikest ja Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Jaak Nigul Äripäevale.

“Ühtpidi tahaks nagu kasvada, teisipidi jälle saavutada kvalitatiivselt mingit uut taset, nii tehnoloogilises kui ka mingi toodangu segmendis, kõike peab tegema, kui tahad ellu jääda. Tarmeko on selline keskmise suurusega ettevõte, väike ei ole, kaugelt mitte liiga suur, ja sellises keskmises segmendis on küllaltki raske edasi minna. Turuvõitlus on loomulik nähtus ja käib asjaga kaasas,” rääkis Nigul.

Lohkvasse tuleb Tarmekol spooni painutamise tehas, millest Nigula sõnul väga keerukamaks enam kuhugi minna ei ole, kuid keerukusel on oma hind. “Jutt, et mööblitööstusega on võimalik rikkaks saada, on legend. Kui mööblitööstuses teha midagi vähegi keerukamat, siis selle automatiseerimine on väga raske. Mis tähendab, et tööviljakus jääb ikkagi madalaks, pane püsti mitu ja millist töötluskeskust tahad,” ütles Nigul.

Kogu sektorisse investeeriti aastatel 2013-2017 1,6 miljardit eurot. See on peaaegu sektori aastane ekspordikäive: viimasel kahel aastal on puidu- ja metsasektor eksportinud pealt kahe miljardi euro eest kaupu aastas. Valdkonna import oli 2018. aastal 760 miljonit eurot ja eksport 2,4 miljardit eurot.