Ants Erik: killustunud looduskaitse õõnestab riigi alustalasid

Käskude-keeldude põhimõte ja looduse kaitsmine üksikute objektide kaupa, tervikut arvestamata, on selle tegevuse muutnud vähemõttekaks ja isegi kahjulikuks, kirjutab Metsatervenduse OÜ juhatuse liige Ants Erik Äripäeva põllumajanduse 

Mida üldse tähendab sõna „looduskaitse”, mis argimeedias on esitatud kui me eksistentsi ainuke päästja ja valguskiir? Kas olete mõtisklenud sõna tähenduse üle? Kui kedagi on vaja kaitsta, siis järelikult on oht, et keegi-miski teda ohustab, tahab rünnata. See tekitab klassikalise heade-pahade vastanduse, võitleva hoiaku ja konfliktid. Väidan, et oleme oma looduskaitsega jõudnud olukorda, kus konfliktid süvenevad ja võitjaid ei ole. Peaksime kriitiliselt üle vaatama oma looduskaitse alused.
See ei pea tähendama seni tehtu täielikku lammutamist. See, mis on hästi, jäägu alles, kuid muutmist vajab see pool, mis on vananenud ja ammu enam ei vasta me ühiskonna tegelikele vajadustele.
Vaata ka Ants Eriku samateemalist ettekannet tänavusel metsanduse visioonikonverentsil:

Kõigepealt oleks vaja teha tänasele looduskaitsele täielik audit või inventuur ja modelleerida selle põhjal kõikehõlmav suur pilt ehk tervik. Väga võimalik, et vajame selleks erapooletut, sõltumatut välisauditit, et siinsete eelhoiakud ja isiklikud arusaamad ei hakkaks pilti moonutama. Vajame tegelikkuse täpset analüüsi, et välja töötada mudel, kuidas ja mismoodi me suudaks siin eksisteerida külg-külje kõrval ja loodusega koos ühtse tervikuna nii, et kõigil oleks ruumi ja eluks vajalikku keskkonda. Looduse liikidest rääkides vajame suurt pilti ka selleks, et oleks selge, kuidas ühte või teist liiki hoida nii, et muutused selles populatsioonis ei pärsiks kolmanda, neljanda või neljakümnenda liigi ellujäämist.
See on üsna tähtis, sest senine praktika on liialt killustunud. Meil on küll koostatud või uuendanud hulk kaitse-eeskirju, kaitsekorralduskavasid ja kaitsealuste liikide tegevuskavasid, aga ühtedele kooslustele ja liikidele eeliseid luues pole arvestatud, kuidas see võib mõjuda paljudele teistele.
Loe edasi Põllumajandus.ee lehelt.