Erametsaliidu uus juht: praegu tehtav metsanduse arengukava on taandarengukava

Erametsaliidu juhi Ando Eelmaa sõnul tuleb oma nägu metsa poole pöörata, muidu ei saavuta süsinikuneutraalsust ja bio­majandusele üleminekut. Uude ametisse asunud Eelmaad intervjueeris Maalehe Metsalehes Kristiina Viiron.
Te asusite erametsaliidu juhina tööle 15. mail, just siis, kui hästi aktiivselt räägiti ja ka praegu räägitakse raierahust. Kas ja millistel tingimustel üldse oleksite valmis raierahu pidama?

Raierahu ei lahenda lindude ega keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme. See on emotsioonidest tulenev kampaania ning kahtlen sügavalt, et sel üldse mõju oleks. Kui seisame ühel päeval olukorra ees, et meil on teaduslikult põhjendatud seisukohad, et raierahu kehtestamine päästaks metsalinnud ja isegi suurendaks oluliselt nende arvukust, siis tuleks läbi mõelda, kuidas me seda rakendaks.
Igal juhul tulevad mängu väga tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud, sest metsalinnud pesitsevad kokkuvõttes neli kuud, ja selle nelja kuu jooksul peavad metsas töötavad inimesed ka sissetulekut saama. Me võime masinad seisma jätta, aga mis saab neist inimestest ja nende peredest? Kui nad jäävad tööta, siis kuidas see kompenseeritakse – need küsimused on täiesti lahtised.

Raierahu probleemiks on asjadele lahenduse otsimine väga kitsas vaates. Metsandus on peaaegu ainus sektor, kes suudab pakkuda lahendusi süsiniku sidumise ja kliimamuutustega seotud probleemidele. Aga asi on pööratud Eestis vastupidiseks, süüdi oleks justkui ainult metsandus. Tegelikult kõik, kes me elame heaoluühiskonnas, vastutame kliimaprobleemide eest.
Erametsaliit on öelnud, et metsade aktiivne majandamine ja tark puidukasutus aitab kliimamuutustega paremini kohaneda. Seega fookuses on ikkagi puidutootmine?

Puit on materjal, milles on seotud süsinik, mida me tegelikult fossiilkütuseid kasutades oleme atmosfääri paisanud. Osa seltskonnast räägib muudkui süsiniku sidumise efektist ja sellest, et kasvav mets seob süsinikku lõputult, aga kui puu eluring lõpeb, siis puit laguneb ja süsinik läheb tagasi atmosfääri. Kõige suurem efekt puidukasutusel ongi see, et me saame puiduga asendada naftast toodetud materjale. Puiduga saame asendada ka terasel, betoonil baseeruvat ehitamist. Puit on praktiliselt ainuke süsinikku siduv kättesaadav ressurss.
Loe edasi Maalehe Metsalehest.