Euroopa ja Eesti metsasus kasvab

Ehkki raadamise, linnastumise ja kliimamuutuste mõjul väheneb metsade pindala mitmel pool maailmas, on Euroopas trend vastupidine. Eestis on viimase 25 aasta jooksul metsasus kasvanud kahe meie suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa pindalade võrra.

Euroopa on üks vähestest piirkondadest, kus metsasus kasvab ja tänaseks on enam kui 40% Euroopast kaetud metsadega. Perioodil 1990-2015 kasvas metsamaa pindala Euroopas 90 000 ruutkilomeetri võrra, mis on võrdväärne Portugali pindalaga. Eesti metsamaa pindala kasvas samal perioodil 3900 ruutkilomeetri võrra ehk sama palju, kui on Saaremaa ja Hiiumaa pindalad kokku.
Pindala järgi on Euroopa neli metsarikkamat riiki Rootsi, Soome, Hispaania ja Prantsusmaa. Rootsis ja Soomes katavad metsad umbes 70% riigi pindalast, Eesti pindalast on metsamaaga kaetud umbes pool. Kuigi uute metsaalade teke on pisut aeglustunud, näitab metsadega kaetud maa-ala hulk meie maailmajaos jätkuvat kasvu.

Suur osa Euroopa metsadest on inimeste poolt majandatud eesmärgiga toota puidust paberit, ehituspuitu või energiat. Selleks, et tagada piisava ressursi olemasolu, istutatakse iga langetatud puu kohta asemele mitu uut. Puud seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja talletavad selle enda tüves ning okstes. Puidust toodetega on võimalik asendada fossiilsetest materjalidest tehtavaid tooteid. Seega on metsadel täita oluline roll võitluses kliimamuutuste vastu. Ka ÜRO kliimaraport toonitas, et siinses kliimavööndis on metsade majandamine kliimaprobleemide leevendamiseks vajalik.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on metsa- ja puidusektor üks väheseid sektoreid, mis suudab efektiivselt panustada kliimaprobleemidega võitlemisse. „Põhjusel, et õhust seovad aktiivselt süsinikku just noored kasvavad puud, on oluline, et Eesti metsaomanikud oma metsi aktiivselt, jätkusuutlikult ja teadmistepõhiselt majandaksid,“ ütles ta.

Eelmaa rõhutab, et kuigi saame metsakasvatusse panustades oma metsade süsinikusidumist tublisti tõsta, on maailma mastaabis väga suureks probleemiks hoopis metsade raadamine. Palmiõli, veiseliha, soja ja paberi tootmiseks, aga ka taristute rajamiseks ja linnade laiendamiseks raadatakse igal aastal miljonites hektarites metsa.

Metsade raadamine on täna eriti põletav mure Brasiilias ja Amasoonia vihmametsades, kus lõõmavad tuhanded metsapõlengud. Suur osa neist on alguse saanud alepõletamisest, et metsade asemele rajada näiteks põllu- või karjamaid. Maailma Looduse Fondi andmetel kaob maailmas igal aastal 7,6 miljonit hektarit metsa – see on ligi 1,7 Eestimaa suurune ala, kuhu mets enam tagasi ei kasva.
Ando Eelmaa nendib, et väikese riigina on meil maailma muutvaid otsuseid teha keeruline. „Küll aga saame Eestis ja Euroopas seista selle eest, et meie metsade pindala püsiks stabiilne või suureneks, et meie metsad oleks hea tervise juures ja seoks aktiivselt süsinikku. Samuti selle eest, et meie metsadest pärit puit leiaks targa kasutuse,“ loetleb ta kohalikke võimalusi kliimamuutuste leevendamiseks.