Jaanus Aun: Metsaomanik kui looduse hoidja ja kliima päästja

Tänases Maalehe Metsalehes kirjutab SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, et värske metsaomanike uuringu järgi on keskkonnateemad metsaomanikule ajas üha olulisemaks muutunud.

Viimastel aastatel on varasemast teravamalt esile kerkinud kriitika metsaraie aadressil. Inimesi kuuleb sageli ütlemas, et lageraieid näeb üha rohkem. Jah, näebki. Eriti autoaknast.

Nõukogude ajal hoiti teeäärseid metsi riigikaitselistel eesmärkidel raietegevusest puutumatuna, ent nüüd on need küpseks saanud ning raied sinnagi jõudnud. Ja tõesti – inimene, kes on ühe koha peal aastakümneid tavapäraselt metsa näinud, ehmub, kui selle asemel lagendiku leiab. Ta oli harjunud teise pildiga ja uus tekitab vastumeelsust. Kas ongi oht, et maanteedelt peatselt ainult lagendikke näeme?

Eesti metsaomand jaguneb suures plaanis kaheks – pool on riigi käes ja pool eraomandis. Erametsadest ligi kolmandik kuulub juriidilistele isikutele ehk metsafirmadele, enamik metsamaast on aga jätkuvalt füüsiliste isikute ehk tavaliste Eesti inimeste oma.

Keskmine metsaomanik on eestlane, 56aastane, kesk-, kesk-eri- või kutseharidusega meesterahvas, kes käib tööl ning elab maa-asulas oma metsamaa vahetus läheduses. Valdava osa Eesti erametsaomanikest moodustavad metsaomanikud, kelle metsa suurus jääb alla 20 hektari.

Et teada saada, mida metsaomanik enda omandiga tulevikus plaanib ette võtta ja millised on üleüldse tema väärtushinnangud, tellis SA Erametsakeskus vastava uuringu. Tallinna Ülikooli ja Turu-uuringute ASi küsitlusele vastas 1008 metsaomanikku.