Metsade hooldamine on oluline meede metsatulekahjude vältimiseks
Kliimamuutuste mõjul sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis muudab meie metsad tuleohtlikumaks. Päästeamet palub suveperioodil olla inimestel looduses ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid.
Metsavaldkonna ekspertide sõnul tuleb metsaomanikel pöörata tähelepanu sellele, et metsas oleks vähem kergestisüttivat meterjali.
Tuleoht on tavaliselt kõrgem metsades, kus leidub palju kergestisüttivat materjali – näiteks kuivanud alusmetsa ja võsa. Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamine võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse.
Lõket tehes tuleb olla hoolas
Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on metsas ja maastikul olnud tänavu juba ligi 600 tulekahju ning möödunud nädalavahetusel tuli päästjatel rinda pista kahe eriti keerulise tulekahjuga, mille kustutamiseks kulus mitu päeva.
“Looduses tuleb lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsalt alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui inimestele ja nende kodudele.
Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,” ütles Tammearu.
Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on teadlik metsade hooldamine oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks. “Loodusjõudude vastu inimene ei saa, küll aga saab inimene läbi metsa eest hoolitsemise väga palju ära teha selleks, et võimalikku kahju minimeerida. Metsaomaniku seisukohalt on kõige olulisem metsa puhastamine kergestisüttivast materjalist, tuletõrje veevõtukohtade ligipääsetavuse tagamine ja metsasihtide korrastamine,” selgitab Talijärv. Ta paneb metsas matkajatele südamele, et tuleohtlikul ajal looduses liikudes tuleb olla väga ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. “Igal teol ja tegemata jätmisel on reaalne tagajärg,” rõhutab ta.
Kliimamuutused mõjutavad
Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid toob välja, et seoses kliimamuutustega sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist soodustab. “Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda. Maailma juhtivate teadlaste hiljuti avaldatud analüüsist selgub, et boreaalse ja parasvöötme metsade häiringurežiim on üleilmses muutumises, kusjuures valdav häiringutegur meie laiuskraadil on tuli. Ohutaset tõstavad omakorda üraskikahjustuste tõttu kuivanud kuused,” selgitab Metslaid.
“Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsade puhul lagedad alad ja noorendikud, ehk sellised metsad kus oksad ja maapind on lähestikku. Vanemad metsad enam nii tuleohtlikud ei ole, kuid majandamata jätmise korral võivad ka keskealised metsad muutuda tuleohtlikuks,” lisas Metslaid.
Möödunud nädalal toimusid Eestis metsa- ja maastikupõlengud kokku rohkem kui 200 hektaril. Klooga rabas põles päevaga ligikaudu 120 hektarit metsa. Pärnumaal Maima lähistel leidis aset rabapõleng umbes 80 hektari suurusel alal. Sudiste lähedal Viljandimaal tekkisid metsas kaks väiksemat tulekollet, mis saadi õnneks kiiresti kontrolli alla. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu Mets andmetel esines 2014-2018 aastate keskmisena metsatulekahjusid umbes 130 hektaril. Hiljutiste põlengute kiirele levikule aitas kaasa tugev tuul.
Lisainfot metsade hooldamise kohta, saavad metsaomanikud kohalikelt metsaühitustelt.
Päästeameti ohutusreeglid lõkke tegemisel:
Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.
Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!
Lõkketegemise meelespea:
• Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
• Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
• Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
• Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
• Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
• Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
• Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt.