Metsateadlane: lageraie pole metsa lõpp

Eesti Ekspress käis Järvseljal külas Eesti Maaülikooli teadlastel Jürgen Aosaarel ja Veiko Uril, kes uurivad Eesti metsade võimet süsinikku siduda.
Nende sõnul võib lageraielank juba kuue-seitsme aasta järel siduda süsinikku samavõrra, kui ta ise seda vabastab, positiivseks muutub bilanss vähem kui kümne aastaga. Need, kes metsa lageraiega uuendavad, võivad seda teades rahuliku südamega magada, lubavad metsateadlased.
Aosaare sõnul on levinud arvamus, et pärast lageraiet hakkab mullast pika aja jooksul ja väga palju süsinikku välja tulema. Teadlaste uurimused aga näitavad, et lageraieala ja küpse metsa mullast tuleb enam-vähem sama palju süsinikku välja.
Aosaar ja kolleegid on varemgi öelnud et lageraie on Eestis parim viis metsa uuendamiseks. “Meie looduslikes tingimustes on see nii. Kui teeme ala lagedaks, on seal piisavalt valgust ja toit­aineid noortele puudele, et nad kasvama hakkaks,” selgitab Aosaar ja toob näiteks suure puu, mille juured on hästi jälgitavad. “Umbes paari meetri kaugusel puust kasvavad rohttaimed on madalad, õigemini, neid peaaegu polegi. See on nagu väike kõrbeala. Puud, mis siin läheduses kasvavad, lähevad seda suuremaks, mida kaugemal nad suurest puust asuvad.
Puu jalamil kasvav väike kuusk on viimase aastaga kasvanud umbes kolm sentimeetrit. Normaalne oleks sel aastal kuni üks meeter. Suure puu juurestik on nii võimas, et ta tõmbab vee ja toitained kõik endale.
See on ka põhjus, miks Eestis on optimaalne teha lageraiet, et noored metsad hakkaksid uuesti kasvama,” räägib teadlane.

Loe edasi Eesti Ekspressist.