Püsielupaikade moodustamise venimine sunnib metsaomanikke kohtusse pöörduma

Kaks metsaomanikku pöördusid kohtusse, sest püsielupaikade menetlused on kestnud aastaid, kirjutab Eesti Päevaleht. Selle aja jooksul omanikele hüvitist ei maksta ning metsa majandamine on samuti piiratud.
Üle kümne aastat tagasi leiti Valgamaa metsast väike-konnakotka pesa. Haruldane I kaitsekategooria lind tegi pesa metsa, mis kuulub ettevõttele Metsatervenduse OÜ. Keskkonnaamet saatis 2011. aastal osaühingule kaitsekohustuse teatise. 2012. aastal tahtis Metsatervenduse OÜ kinnistul raiet teha, kuid keskkonnaamet peatas metsateatise andmise menetluse, sest kinnistule plaaniti ministri määrusega püsielupaika. Menetluse ajal võibki keskkonnaamet keelata raiete tegemise ja kui püsielupaik pole kindlaks määratud, siis on inimestel seaduse järgi keelatud märtsi keskpaigast augusti lõpuni väike-konnakotka püsielupaigas viibida. „Minul, teadlikul omanikul, või ka ettevõtte töötajatel, kes teavad selle pesa asukohta, on seal viibimine keelatud, aga marjuline võib läbi kõndida,” sõnas Metsatervenduse OÜ juhatuse liige Ants Erik.
Probleem on ka selles, et sellised menetlused võivad kesta ebamõistlikult kaua. Kuna riik ei olnud püsielupaika moodustanud, pöördus Metsatervenduse OÜ kohtu poole. Eriku sõnul tuli läbi käia kõik kohtuastmed kuni riigikohtuni välja, enne kui püsielupaik sai moodustatud. Kokku kulus kümme aastat.
„See mets oli hoitud tagavaraks, mida iganes inimesel vaja läheb – lapsed vaja ülikooli saata, katus vaja majale peale panna. Kui see vara nüüd kinni pannakse, siis ei ole midagi teha,” sõnas Erik.

Loe edasi Eesti Päevalehest.