Turberaiega uuendatud mets kasvab võrreldes lageraiejärgsega aeglasemalt

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse töörühmas tehtud uuring näitab, et uuendades metsa turberaie abil on kasvama hakkavate noorte puude kasvukiirus võrreldes lageraiejärgse metsakultuuriga oluliselt aeglasem.

Ühiskondlik arvamus lageraie suhtes on kriitiline. Sellest tulenevalt soovitatakse metsade uuendamisel kasutada alternatiivseid raieviise, nagu turbe- ja valikraie, ning rakendada püsimetsandust. Viiside võrdlemiseks rajati 2012. aastal Järvselja õppe- ja katsemetskonda männiku uuendamiseks erinevate turberaieviiside (veer-, häil- ja aegjärkse raie) näidis-võrdluskatseala.

Saadud metsauuenduse mõõtmistulemuste põhjal ilmus äsja artikkel rahvusvahelises teadusajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research. Artikli juhtivaks autoriks on Eesti Maaülikooli metsanduse eriala doktorant Martin Tishler.

Selgus, et rakendades aegjärkset raiet, kus jäeti pärast raiet kasvama 160 puud hektari kohta, oli tekkinud männiuuenduste kasv võrreldes lageraiega poole aeglasem. „Nii võib esimese kuue raiejärgse aastaga puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat,“ rääkis Tishler tulemustest. Turberaie puhul on peamiseks kasvu piiravaks teguriks alles jäetud vanametsa puude juurekonkurents.
Istutatud taim kasvab kiiremini

Lisaks võrreldi katse käigus külvi ja istutatud taimede kasvukiirust. „Kasutades looduslikku või inimese poolt tehtud külvi, kaotaksime võrreldes istutatud taimedega kasvukiiruses esimesel kuuel aastal 1-2 aastat,” võrdles doktorant.

Tishleri sõnul olid peale esimest turberaie järku männiuuenduse jaoks kõige soodsamad tingimused veerraiel (langi laius 30 meetrit), mis on oma olemuselt kitsas lageraie. „Vahepealseid tulemusi andis häilraie, kus puistusse raiuti kuni 35-meetrise läbimõõduga ringikujulised häilud, kuid ka selle raieviisi korral täheldasime häilu servas kasvavate vanametsa puude tugevat pidurdavat mõju,“ lisas ta.
Uurimuse tulemused turberaiel tekkiva metsauuenduse kasvukiiruse aeglustumisest on aluseks turberaieviiside ökonoomilisel hindamisel. „Metsades, kus lageraie on keelatud, võiks aegjärksel raiel viia metsa täiuse 30 protsendini või isegi alla selle,“ soovitas Tishler.

Häilraie korral tuleks kasutada maksimaalse lubatud suurusega häile või rakendada maastikule sobitatuna veerraiet. Nii nagu lageraie korral, võib metsaomanik ka turberaiel kasutada lisaks looduslikule külvile täiendavat metsaistutust.

Turberaie on lageraie kõrval teine uuendusraie liik, mille puhul ei raiuta puistut ühe korraga vaid mitme (minimaalselt kahe) järguga. Peale esimesi järke jäävad kasvama puud, mis pakuvad tekkivale uuendusele turvet ilmastiku ja muude faktorite eest ning täidavad seemnepuude rolli. Lisaks võimaldab turberaie paremini säilitada vanade puudega seotud elurikkust. Turberaie jaguneb veer-, häil- ja aegjärkseks raieks.